Mida tähendab kõrgkoolis õppimine?

Kõrgkooli astumine on tulek uude keskkonda. Kõrgkoolil on oma kultuur ja tavad. Alguses võib kõik tunduda keeruline, kuid enamasti on vajalik info kusagil olemas. Esmalt võiksid tutvuda kõrgkooli kodulehega. Enamasti leiad sealt otsitava mõnd otsingusõna või sisukorda kasutades. Lisaks on ülikoolis olemas inimesed, kelle poole saad oma küsimustega pöörduda.

Kuidas edukalt alustada?

Oluline on aru saada, mille poolest erineb kõrgkool sinu eelmistest õppeasutustest. Mida varem sa aru saad, et siin vastutad oma õpingute eest ainult sina, seda kiiremini kohaned uue õpikeskkonnaga. Esimene erinevus kõrgkooli ja keskkooli vahel seisneb enamasti selles, et alguses on õpperühmad palju suuremad kui mujal. Sissejuhatavates loengutes võib olla sadu inimesi korraga.  Tundub vastuoluline öelda, et sa oled selle rahva hulgas üksi, kuid see on nii, sest sinu õpingud on üldiselt sinu enda asi. Ehkki mõned ainekavad on üsna ranged, ei uuri enamasti keegi, kas sa oled loenguks valmistunud või kas oled oma töödega järje peal. 

Iga aine puhul on kehtestatud nõuded, mis tuleb aine läbimiseks täita. Nõuded on kirjas kursuseprogrammis ning enamasti tutvustab õppejõud neid esimesel kohtumisel. Seega on väga oluline esimeses loengus/seminaris kohal olla! Kui sul on nõuete täitmisega probleeme (nt ei õnnestu seminaris osaleda), siis tuleb õppejõudu sellest varakult teavitada ning leida muu lahendus.

Üliõpilaselu

Ülikooli astumine tähendab peaaegu kõigile tudengitele suuri muutusi sotsiaalsetes suhetes. Muutused puudutavad ka perekonda, vanu sõpru ja sõpruskondi. 

Ülikool on nagu linn linnas. Selles elavad ja tegutsevad inimesed, kes on pärit samast linnast või väljapoolt. Seda rikastavad inimesed, kes elavad, töötavad ja õpivad ülikoolilinnakus. Siin hakkad sinagi looma uusi suhteid ning sotsiaalseid ja akadeemilisi võrgustikke. Ole avatud, sõbralik ja uudishimulik, nii lood soodsama pinnase uute kontaktide tekkeks.

Kuidas õppima õppida?

Tänapäeval peetakse õppimist elukestvaks tegevuseks. Seega on oluline õppida õppima. Kõige tähtsam on asju enda jaoks läbi mõelda, mitte lihtsalt leppida sellega, mida õpikud või mainekad asutused väidavad. Üks tudengi põhioskusi on analüüsioskus. Õpingute edenedes avastad, et see oskus süveneb, kuni saab sinu põhiolemuseks. See tähendab, et kui sa pärast ülikooli lõpetamist tööle lähed, on sul olemas iseseisva mõtlemise oskus. Teine ülikoolis õppimise aspekt on see, et sul tuleks kohandada oma õppimist vastavalt oma eelistatud õpistiilile, õpitavale ainele ja õpetamisviisile. Õppimine peab olema aktiivne, mitte passiivne.

Praktilised nõuanded ülikooli õpetamisviisiga harjumiseks

  • Ole avatud ja mõtle oma peaga. Kõik tulevad ülikooli oma oskuste ja annetega, erisuguste teadmiste ja kogemustega. Ülikool on koht oma vanade ideede ja väärtuste läbimõtlemiseks, aga ka uute valdkondade ja mõtete avastamiseks.  Väga oluline on asuda õppima avatud ja kriitilise meelega, see aga tähendab seniste seisukohtade ja arusaamade proovilepanemist.

  • Hoia end järje peal. Ülikooli õpetamistempo võib üllatada. Asju ei korrata üle ja kõik eeldavad, et oled varem käsitletud materjali juba omandanud. Keegi ei kontrolli, kui palju sa õpid ja seega on väga lihtne viilida. See maksab aga end kätte edasises õppetöös ja eksamitel.

  • Planeeri oma aega. Väga oluline on hoida oma era- ja tööelu tasakaalus, et need ei segaks õpinguid.

  • Kui kahtled, küsi! Eeldatakse, et sinu ülesanne on kursuse materjal endale selgeks teha ja ise aru saada, mida õppima pead. Kui midagi jääb selgusetuks, küsi õppejõult. Õppejõudude konsultatsiooniajad leiad oma akadeemilise üksuse veebilehelt.

  • Ole sina ise. Mõtle järele, mida sa tahad ülikooliõpingutega saavutada ja kui palju pead eesmärkide saavutamiseks tööd tegema. Ära lase end mõjutada mõne kaastudengi ükskõiksest suhtumisest: kui keegi tahab "viilida", on see tema oma asi. Samuti ära lase end heidutada nendest, kes lasevad välja paista, et kõik tuleb iseenesest kergelt kätte. Jää oma tööeetika juurde ja õpi nendel aegadel, mis sulle sobivad.

Vaata ka:

Mille poolest erineb õppimine kõrgkoolis ja keskkoolis?
Nõustajad kõrgkoolis – kellelt saan millist nõu?
Uus algus  kuidas kohaneda elumuutustega?
Ajaplaneerimine  kuidas aega juurde tekitada?
Kuidas leida motivatsiooni?
Milline õppija ma olen?