Paremate eksamitulemuste saavutamine

Paremate eksamitulemuste saavutamiseks tulevikus peaksid mõtlema, miks su eksamitulemused ei ole nii head kui tahaksid, miks eksamiküsimuste vastused saavad oodatust vähem punkte, mida tegid valesti või kuidas tulevikus saaksid eksameid paremini sooritada.

Kehv eksamitulemus on suhteline mõiste, sest see sõltub sinu ootustest. Vahel pole sul madala hinde põhjuseid vaja kaugelt otsida. Kehv ettevalmistus, eksaminärv või "valede" teemade õppimine on tavalisimad põhjused. Sel juhul olid sul ootused hindele madalad. Teine kord on sul aga tunne, et hinne on kehvem kui lootsid. Võib-olla said teemast valesti aru või ei tabanud ära küsimuse kõiki nüansse. Siinkohal on su ootuste ja pingutuste tulemuste vahel käärid (Õppimine kõrgkoolis - tudengi käsiraamat, K. McMillan & J. Weyers). Selleks, et teada saada, kuidas eksameid tulevikus paremini sooritada tuleks analüüsida tähelepanelikult juba sooritatud eksameid ning võtta midagi ette tuvastatud nõrkade külgedega.

Kehvade eksamitulemuste võimalikud põhjused

Järgnevalt on esitatud kehvade eksamitulemuste võimalik põhjuste nimekiri koos vihjetega, kuidas sul oleks võimalus end selles osas aidata:

Põhjus

Kuidas ennast aidata

Sa ei vastanud eksamiküsimusele päris sellisel kujul, nagu see oli esitatud:

  • ei saanud aru erialaterminitest;
  • ei järginud küsimuse juhendit;   
  • ei käsitlenud küsimuse kõiki aspekte.

vt altpoolt, kuidas tagada küsimustele korrektset vastamist

Halb ajakasutus:

  • ei suutnud kasutada ettenähtud aega kõikidele küsimustele vastamiseks;
  • kulutasid ühele küsimusele liiga kaua ja teistele ebapiisavalt aega.
peaksid valima parema eksamistrateegia

Suutmatus vastuse eri osade tähtsust hinnata:

  • ei taibanud, et üks aspekt annab rohkem punkte kui mõni teine

peaksid valima parema ülesehituse esseestiilis vastusele vt kirjatööde kavandamine

Ebapiisav argumentatsioon:

  • puuduvad näited või elementaarsed faktid/ määratlused

vaja võib olla paremat ülesehitust, vt kirjatööde kavandamine või altpoolt "kuidas tagada, et vastad küsimusele"

Vastuse ebapiisav näitlikustamine:

  • asjakohase joonise puudumine;
  • joonis, mis ei täienda/selgita vastust.

peaksid mõistma, kuidas kasutada jooniseid vt kirjalike tööde vormistamine

Puudulikud või pealiskaudsed vastused:

  • ei andnud asjakohast vastust, kuna puudusid vastavat teadmised;
  • ei olnud vastamisel küllalt põhjalik.

 

vajad paremat plaani õppimiseks (vt. õppimise ajakava); paremaid õpitehnikaid (vt näpunäiteid aktiivseks õppimiseks ); või paremat  arusaama sellest, millisel tasemel mõtlemist kõrgkoolis eeldatakse (vt nõuanded kriitilise mõtlemise arendamiseks)

Asjasse mittepuutuva info edastamine:

  • ruumi täitev "keerutamine"

vt õpetust selle kohta, kuidas küsimustele vastata (vt kuidas kirjutada nõuetele vastavat esseed)

Loetamatu käekiri:

  • mida ei saa lugeda, ei saa hinnata

peaksid kaaluma, millist pliiatsit kasutada, kirjutama aeglasemalt või muutma käekirja

Kehv keel:

  • faktid ja mõtted ei ole selgelt väljendatud

peaksid parandama oma akadeemilist kirjaoskust (vt kuidas luua teaduslikus stiilis teksti)

Ebaloogiline või struktureerimata vastus

peaksid kirjutamist rohkem kavandama (vt kirjaliku töö kavandamise kolm etappi)

Faktivead

kehvad konspektid (vt milles peitub hea konspekti saladus) või kehvad õpitehnikad (vt minu õpistiilid; milline õppija ma olen)

Ilmselgete vigade sisse jätmine

peaksid vastused üle vaatama ja keelt korrigeerima (vt praktilised näpunäited kirjatöö lõplikuks viimistlemiseks)

Enamik õppejõude on ühel nõul selles, et kui eksamiks hästi valmistunud üliõpilane saab oodatust kehvema hinde, on selle levinumaks põhjuseks küsimusest mööda vastamine. 

Kuidas tagada, et vastad küsimusele?

  • kontrolli, et vastad küsimuse aspektidele;
  • jälgi, et vastused on hästi läbimõeldud;
  • selgita, kuidas sina saad küsimusest aru;
  • keskendu konkreetsele ülesandele, mis sulle on antud;
  • jäta tühi jutt;
  • jälgi, et mitmeosaliste küsimuste puhul vastad kõigile osadele;

Lülita vastusesse elementaarset infot: põhimõisteid ja nende definitsioone ning olulisi kuupäevi ja nimesid. Eriti juhtudel, kui hinnatakse rangete reeglite järgi, ei saa õppejõud anda sulle punkte, kui vastus seda infot ei sisalda. Vastuse ülesehitust kavandades lähtu sellest, kuidas oled aru saanud teema tervikuna. Ära keskendu vaid küsimuse võtmesõnadele.

Lisaks vt kuidas kirjutada nõuetele vastavat esseed, kus on väljatoodud peamised näpunäited küsimustele otse ja eesmärgipäraselt vastamise kohta.

Kehvade tulemuste põhjused kõrgematel kursustel

  • Vastus ei olnud piisavalt sügav.
  • Vastus oli kirjeldav, mitte analüütiline - keskendusid faktidele, mitte teema sügavamatele külgedele.
  • Sa ei käsitlenud probleemi kontekstis ega näidanud üles laiemat arusaamist teemast.
  • Sinu vastusest ei tule välja, et oled piisavalt lugenud teemaga seonduvat kirjandust.
  • Sa ei kaalunud kõiki seisukohti või kui sa seda tegid, jätsid järeldused tegemata.
  • ...

Vastuste ülevaatamine

Paljud üliõpilased tahavad eksamiruumist võimalikult kiiresti lahkuda, kuid seda ie tohiks teha enne, kui oled veendunud, et oled andnud endast parima. Peaksid alati jätma aega ka vastuste läbivaatamisele:

  • Elementaarsed asjad - nt et vastasid õigele arvule küsimustele jne
  • Keelekasutus ja loogika - paranda silma torkavad vead
  • Struktuur ja asjakohasus - kas vastasid ikka täpselt püstitatud küsimusele.

Oluline on mõista, et inimene, kes sulle hinde paneb, ei ole sinu vaenlane. Enamik õppejõude on pettunud, kui peavad üliõpilasele kehva hinde panema, kuid nad hindavad professionaalselt ja halastamatu objektiivsusega. Õppejõud on sageli pettunud nähes, et väike pingutus üliõpilase poolt oleks andnud tulemuseks parema hinde. Samas ei saa nad kunagi eeldada, et tead asju, mida sa eksamil kirja ei pannud.