Osavad mälutehnikad

Eksamitel pead olema suuteline demonstreerima oma teadmisi kõrgeimal tasemel. Selleks on sageli vaja teada peast tähtsamaid fakte vms. Oluline on treenida enda mälu nii, et see töötaks eksamil jm olukordades sinu kasuks. Mõne lihtsa "mälunipi" äraõppimine lisab enesekindlust ja soodustab eksamipingega toimetulekut.

Kuidas mälu tööle hakkab?

Mällu talletamine saab alguse õppimise hoopis varasemas etapis. Esmalt pead olema suuteline aru saama, mida üldse tuleb meelde jätta, ja alles siis saad omandada ja rakendada nippe, kuidas infot eksamil meelde tuletada. 

  • Infokogumine – esimene samm on tutvuda kursuse sisu, aine põhimõistetega teemade raames, mida loengutes, seminarides, praktikumides, konsultatsioonides ja hindelistes töödes käsitletakse. 
  • Infotöötlus - koostad materjalidest korrastatud märkmed, mis sisaldavad fakte ning annavad sulle ka sügavama arusaamise teemast.
  • Aktiivõpe (vt näpunäiteid aktiivseks õppimiseks) – kinnistad teadmised oma ajju nii, et oled suuteline infot eksamiolukorras leidma ja esitama.

Mälutüübid ja õpistiilid

Sobivad mälutehnikad on tihedalt seotud sinu isikliku õpistiiliga.

  • Sensoorsed või visuaalsed õppijad eelistavad praktilist lähenemist, mis sisaldab jooniste kasutamist.
  • Aktiivsed (ekstravertsed või kinesteetilised) õppijad eelistavad õppida füüsilise tegevuse abil, näiteks materjalidega füüsiliselt tegeldes.
  • Intuitiivsed (introvertsed) või reflektiivsed õppijad eelistavad teoreetilist ja analüütilist lähenemist, et mõista õpitava aluseks olevaid tähendusi.
  • Verbaalsed (ehk loe-kirjuta) õppijad rakendavad keelepõhiseid tehnikaid.

Strateegiad meeldejäävate märkmete koostamiseks

Kõrgkoolieksamitel ei piisa aga ainult faktidest. Sinu vastused peavad demonstreerima arusaamist ja analüüsi, mis näitavad su võimet kriitiliselt mõelda. Sul peavad õppimisek olema meeldejäävad märkmed. Saad neid koostada järgmistel viisidel:

  • Nimekirjad – kõige lihtsam meetod, mille mõte on tuua su märkmetest välja olulisim – tulemuseks on rida märksõnu. Meetod sobib eelkõige verbaalse/ keelelise õpieelistusega inimestele.
  • Ajateljed – sündmuste, protsessi või arengu etappide kujutamiseks; võib olla nii horisontaalne kui vertikaalne. Eelkõige on ajatelgedest kasu siis, kui loengusarja eri osades nimetatakse korduvalt tähtsaid sündmusejadasid.
  • SWOT-analüüs – aitab analüüsida olukorda nt juhtumianalüüsi puhul või teema puhul, milles tuleb jõuda kindlale seisukohale. SWOT-analüüsis jagatakse olukorra eri küljed nelja kategooriasse: tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud.  SWOT-analüüs on aktiivõppe meetod, mis aitab sul materjali süveneda. Sobib eelkõige neile, kel on hea visuaalne mälu. 
  • Keerulise info esitamine maatriksi kujul  – tabelid ja ruudustikud on head vahendid, mis aitavad süsteemselt analüüsida keerulist informatsiooni, mis on esitatud küllalt korratul kujul või mida saab lihtsustada selle osi kategoriseerides.
  • Mõistekaartide visandamine – oma kõige täiuslikumal kujul on see äärmiselt visuaalne; kasutatakse värve ja kujundeid, et luua kujutist, mis on ühtaegu nii meeldejääv kui ka huvi äratav. Mõni suudab mõistekaardile (nimetatakse ka mõttekaardiks) mahutada tunnise loengu või avaliku esinemise. Eksamiteks õppides või eksami ajal peavad mõttekaardid praktilistel põhjustel olema kiirelt kasutatavad, hästi loetavad ja arusaadavad.  
  • Diagrammid – saab kujutada skaalasid, protsesse või seoseid. Eriti kasulikud visuaalse või ruumilise õpieelistusega inimestele. Neist on küll abi mälu virgutamiseks eksamiküsimustele vastates, kuid vastuse sisu osas ei ole neist erilist kasu.
  • Posterid või märkmepaberid – sobivad neile, kes leiavad, et neid aitab info alateadlik omandamine, eelkõige kinesteetilistele õppijatele. Strateegia on seotud ruumiliste seoste loomisega faktide meeldejätmiseks.

Võtted faktide meenutamiseks

Õppimise viimases etapis pead tagama, et jätad materjali meelde nii, et see tuleb sulle meelde ja on valmis töötlemiseks.

  • Esitähtlühendid (akronüümid) –  tüüpiline mälutehniline võta on luua sõnu (lühendeid), mis koosnevad meeldejäetavate faktide või nähtuste algustähtedest. Nt ilmakaarte meeldejätmiseks on kasutatud sõna KELK, mida tuleb lugeda kellaosuti liikumise suunas (kirre-kagu-edel-loe).
  • Värsid – meeldejätmiseks saab kasutada ka värsse.

Seoste loomine faktide meeldejätmiseks

  • Teekonna meetod – sul tuleb mõelda küllalt pikale teekonnale, jagada teekond etappideks selle järgi, mitu punkti pead meelde jätma ja paigutama faktid teekonna punktidesse. Tehnika toimib seostamise põhimõttel, seega eri elemendid, mis tuleb meelde jätta, seostatakse tuttava teekonnaga.
  • Kohad ruumis – tundmatu info seostamine tuttava kohaga. Kujutle nt tuttavatat tuba, vali välja mööbliesemed, seo need faktidega ja hakka neid meelde jätma.
  • Lugude loomine – mõni inimene mõtleb välja suisa loo, mille sündmused on seotud asjadega, mis tuleb meelde jätta.
  • Nummerdatud nimekirjad – üks peamisi abivahendeid õppimisel, mis aitab meelde tuletada, kas kõik algselt üles loetud faktid on meeles.