Kuidas tulla toime kriisidega?

Kui toimub traumaatiline sündmus ja satud ootamatult olukorda, kus su varasemad kogemused ja kätteõpitud reaktsioonid on olukorrast arusaamiseks ning selle kontrollimiseks ebapiisavad, on tegu kriisiga. Võid tunda tugevaid emotsioone, millega sa ei ole varem kokku puutunud. Õppides ära tundma loomulikke, normaalseid reaktsioone ja emotsioone, mis traumaatilistele sündmustele järgnevad, on sul võimalik neid kergemini mõista ning nendega toime tulla.

Mis on traumaatiline sündmus?

Traumaatilised sündmused on enamasti ootamatud ja šokeerivad (nt avariid, rünnakud, sõprade või pereliikmete suitsiidkatsed, loodusõnnetused jne). Iga inimese tajub sündmust erinevalt, kuid on olemas mõned tavapärased reageerimisviisid ja tunded, mida traumaatiliste elusündmuste järel kogetakse. Rahustav võib olla teada, et selline reageerimine ei ole ebatavaline. Abi on tunnete väljendamisest ja nendest rääkimisest.

Tavapärased reageeringud traumale on šokk, hirm, viha, abitus, kurbus ja häbi. 
Traumaatiliste sündmuste puhul läbitakse järgmised perioodid:

  • Šokiperiood – võib kesta mõnest hetkest mõne ööpäevani, mille jooksul tõrjutakse reaalsust, ollakse seesmiselt kaoses, võib esineda mäluhäireid. Tekivad määratlemata tunded, mida ei ole võimalik väljendada ("Minuga on kõik korras!"). Tõmbutakse eemale.
  • Reaktsiooniperiood – ilmnevad tugevad reaktsioonid, tajutakse reaalsust, kogetakse äärmiselt tugevaid tundeid (hirm, kurbus, süütunne, viha, soov üksi olla, rõõm, et ohtlikust olukorrast eluga pääseti), käivituvad kaitsemehhanismid (nt juhtunu eitamine, tunnete tõrjumine, süüdistamine, tunnete mõistuspärastamine jne). Seda perioodi nimetatakse ka kordamisastmeks, kuna juhtunust räägitakse üha uuesti. Meelde tungivate mälupiltide tõttu võivad esineda painajalikud unenäod ja/või unetus. Süüdistatakse iseennast ja teisi, tõmbutakse eemale, püütakse juhtunut unustada.
  • Läbitöötamise periood – tekib tavaliselt rahunemise, tardumuse või ka masenduse järel. Kriisi põhjustanud traumaatilise sündmuse või mineviku asemel hakatakse nüüd orienteeruma tulevikule. Emotsionaalsed ja füüsilised häired hakkavad vähehaaval hääbuma ning inimene on võimeline mäletama minevikku ilma ahistuseta. Kõikunud enesetunne stabiliseerub, kriisi poolt esilekutsutud tunded on selgeks mõeldud. Toimunut tajutakse osana elust.

Kriisi ja selle erinevaid perioode ei saa ignoreerida, nendega tuleb leppida ning need läbi töötada.

Kuidas saad aidata ennast ja teisi?

Sina ise:

  • puhka rohkem
  • võta sõpradega ühendust
  • püüa mitte võidelda korduvate mõtete, unenägude ja mälupiltidega
  • palu kellelgi olla sinuga koos vähemalt mõned tunnid päevas
  • järgi oma tavapärast päevaplaani nii palju kui võimalik
  • söö korrapäraselt tasakaalustatud toitu, söö väiksemas koguses, kuid sagedamini
  • mõõdukas füüsiline koormus
  • kui tekivad tunded, siis väljenda neid
  • räägi inimestega, kes sinust hoolivad

Räägi professionaalse nõustajaga, kui sinu tunded on liialt intensiivsed või kestavad pikemat aega.

Pereliikmed ja sõbrad:

  • kuula hoolikalt
  • veeda koos trauma saanuga aega
  • paku abi, isegi kui sinult ei ole abi palutud
  • aita igapäevastes tegevustes, nt söögi valmistamine ja koristamine
  • võimalda privaatsust
  • ära võta tema viha või teisi tundeid isiklikult
  • ära räägi stiilis "Hea, et hullemini ei läinud" ning ära anna mittetõepäraseid nõuandeid – see ei lohuta, vaid pigem alavääristab trauma saanu tundeid ja kogemusi
  • räägi, et sul on kahju, et selline sündmus aset leidis ning sa soovid teda mõista ja toetada

80% ootamatutesse sündmustesse sattunud inimestest tuleb toime lähedaste toetusel ja professionaalse abita.
Kui sümptomid (reageeringud) on tugevad või kestavad kauem kui kuus nädalat, võib inimene siiski vajada professionaalset nõustamist.

Kindlasti tuleks otsida professionaalide abi, kui

  • kannatanu ei ole pärast juhtunut leidnud hingelist tasakaalu
  • elumõte on kadunud
  • inimene on pidevalt ahastuses ja pinges
  • suhted teiste inimestega kannatavad
  • töövõime on pärsitud
  • kui kriisis olnul pole kedagi, kellele mures toetuda

Uskumatu, kuid ootamatud elusündmused ja kriisid annavad meile võimaluse ka hingeliselt areneda. Uue eesmärgi leidmine ja väärtuste ümberhindamine võivad tuua kaasa tasakaalukama, sihipärasema ja rahuldust pakkuvama elu.