Kuidas leida motivatsiooni?

Inimene on motiveeritud siis, kui teeb endale meeldivat tööd meeldivas keskkonnas. Edu = võimed + võimalused + motivatsioon. Kui kõik kolm komponenti on piisavad, siis on edu töös ja õppimises garanteeritud. Motivatsioon paneb sind tegutsema ja hoiab tegutsemas.

Kuidas motivatsioon tekib?

Inimesi motiveerivad väga erinevad asjad ning motivatsiooni allikas võib olla sisemine või väline. Sisemine motivatsioon paneb tegutsema sellepärast, et tegevus on sinu jaoks loomupäraselt huvitav ja nauditav. Sa võtad oma tegevuse eest vastutuse, see avab loovuse ja paneb uusi lahendusi otsima.

Väline motivatsioon paneb sind ootama kasu välise maailma poolt, näiteks tunnustust või kõrgemat palka. Ma pean seda tegema, kuna mulle on selle eest makstud. Ma pean seda tegema, kuna ma olen seda lubanud. Ma pean seda tegema, muidu visatakse mind koolist välja. Välise motivatsiooni puhul on tasu olulisem kui tegevus ise, kuid tasu motiveerib vaid lühikest aega. Töö edukas jätkamine on võimalik siis, kui töötegemist saadab ka sisemine motivatsioon.

Kuhu motivatsioon kaob?

Kuidas motiveerida ennast õppima, kui koolitööd on hakanud kuhjuma ja tähtajad suruvad peale? Vahel kaob motivatsioon selle tõttu, et elu su ümber on muutunud, sa oled oma arengus jõudnud järgmisse etappi või su enesearengus või enesetundes valitsevad hoopis sügavamad teemad.

Kontrollküsimused, mida esitada endale motivatsioonikao korral:

  • Mille pärast sa kõrgkooli õppima tulid (kõik erinevad põhjused, mis pähe tulevad)?
  • Miks sa tahad just seda eriala õppida?

Kuidas motivatsiooni taastada?

Kui õpimotivatsioon on kadunud, mõtle, kas põhjused, mille pärast sa õppima tulid on pigem sisemised ja lähtuvad sinu huvidest? Või on ülekaalus välised põhjused nagu vanemate või sõprade surve õpinguid jätkata? Sisemiselt motiveeritud tegevus on jätkusuutlikum kui väliselt motiveeritud. Seega tuleks kõigepealt läbi mõelda, kas sa õpid ja teed seda, mis sind ka sisemiselt köidab. Edukaks õppimiseks, heaks tööks ja rahuldustpakkuvaks karjääriks on meil eelkõige vaja sisemist motivatsiooni.

Kui oled jõudnud järeldusele, et tegeled enda jaoks õige asjaga, kuid ikka on raske end tegutsema sundida, vasta järgmisele küsimusele:

  • Milline on eesmärk, mida sa tahad õpingute käigus saavutada, kuhu jõuda?

Pikaajaline eesmärk võib olla näiteks kõrghariduse omandamine või oma firma loomine. Lühiajaline eesmärk on näiteks õhtul eksamiks õppimine. Mõnikord on ennast raske motiveerida, kui eesmärk on liiga kauge ja kättesaamatu. Siis tuleks seada vahe-eesmärke ehk panna sammhaaval paika, mida peab tegema selleks, et pikaajalist eesmärki saavutada.

Ahvatlev eesmärk paneb suurema tõenäosusega tegutsema, mistõttu tuleks läbi mõelda:

  • Kui väga sa seda eesmärki saavutada tahad (näiteks skaalal 110)?
  • Millist kasu sa sellest saad, kui oma eesmärgi saavutad? Pane kirja nii palju mõtteid, kui välja suudad mõelda (majanduslik kasu, emotsionaalne kasu jms). 

Kasulikud nipid enda motiveerimiseks:

  • Mõtle läbi, miks sa seda teha tahad, mida see tehtud töö sulle annab, mille poolest see sulle meeldib või mis kasu sa sellest saad?
  • Jaga suur eesmärk ja plaan väikesteks tükkideks. Väikesi eesmärke on lihtsam saavutada ja iga saavutatud eesmärk julgustab edasi liikuma.
  • Taasta oma energiavarusid, söö ja puhka korralikult, tee vaimse töö vahele pause, käi jalutamas.

Vaata ka

Kasutatud allikad

Tunne iseennast: Õppimisega seotud hoiakud. K. Täht
Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006