Kuidas tõhusalt ja mõttega lugeda?

Olenemata erialast peavad üliõpilased palju lugema. Suure osa materjalist, mida sa õpingute jooksul loed, moodustavad akadeemilises stiilis kirjutatud raamatud ja artiklid, mis võivad esmapilgul tunduda üsna rasked. Teadmised akadeemiliste allikate ülesehitusest ja teksti struktuurist aitavad sul loetu sisust lihtsamini ülevaadet saada ja aega kokku hoida. 

Enne lugema hakkamist mõtle oma eesmärgile – kas otsid konkreetset infoühikut, soovid lisaks konspektile teemat edasi uurida või hoopis hinnata autori stiili ja kirjutise esteetilist külge? Olenevalt sellest saad keskenduda teksti eri aspektidele.

Tekstist ülevaate saamine

Akadeemilisest tekstist ülevaate saamiseks aitab sind selle ülesehitus. Teksti struktuurielementide abil saad vastata põhiküsimustele teksti sisu kohta ja otsustada kas seda tasub põhjalikumalt edasi uurida:

  • Pealkiri ja autorid. Kas tekst on sinu tööga seoses vajalik ja kas autorid on oma ala autoriteedid?
  • Kirjastuse reklaamtutvustus. Kas selle põhjal sobib tekst sinu töös kasutamiseks?
  • Avaldamisviited. Kas tekst on piisavalt ajakohane?
  • Sisukord. Kas sisukorrast on näha, et raamat käsitleb sulle vajalikke teemasid ja seda piisavalt üksikasjalikult?
  • Indeks. Kas indeks on põhjalik ja aitab sul soovitut kiiresti leida?
  • Üldmulje. Kas tekst tundub kergesti loetav ja visuaalne materjal on selge?

Kiirlugemistehnikad

Sul on kasulik õppida kiiremini ja tõhusamalt lugema. Selleks on välja töötatud kiirlugemistehnikaid. Kiirlugejad kasutavad nn perifeerset nägemist, mis tähendab, et nad ei loe iga sõna eraldi, vaid haaravad sõnarühmi „ühe pilguga“.

Lügemiskiirust võivad vähendada häiriv müra, peas sõnade väljahääldamine, üleväsimus, halb nägemine või valgustus.

Kui kiiresti sa loed? Oma lugemiskiiruse arvutamiseks on kaks meetodit:

1. A-meetod (kindel lugemisaeg)

  • Vali mõni õpiku peatükk ja arvuta keskmine sõnade arv reas, nt kui viiel real on 50 sõna, teeb see keskmiseks kümme sõna reas.
  • Loenda ridade arv leheküljel ja korruta keskmise sõnade arvuga ühes reas.
  • Loe teksti nt 4 minuti jooksul ilma vahet tegemata.
  • Korruta loetud lehekülgede arv sõnade arvuga ühel lehel ja jaga saadud tulemus loetud minutite arvuga.

2. B-meetod (kindla pikkusega tekst)

  • Leia tekst, mille sõnade arv on teada ja märgi üles aeg, mis sul kulub selle teksti lugemiseks.
  • Teisenda sekundid minutiteks ja jaga teksti sõnade arv minutitega.

Keskmiseks lugemiskiiruseks peetakse 265 sõna minutis. Kõrgkooliõpingutes võib lugemiskiirus olla veidi aeglasem, sest teksti raskus, võõrad terminid ja käsitletavate mõistete keerukus aeglustavad lugemist. 

Strateegiad lugemiskiiruse suurendamiseks:

  • Sõrmega järje ajamine. Vali umbes kaks lehekülge teksti ja arvuta eeltoodud meetodite abil oma lugemiskiirus. Tee tunnine paus ja loe teksti nii, et ajad sõrmega järge palju kiiremini, kui suudad lugeda. Korda sama pisut aeglasemalt, nii et suudaksid sõrmega vaevu samas tempos lugeda. Arvuta sel korral uuesti oma lugemiskiirus ja võrdle kas tulemus on muutunud. Harjuta nii vähemalt nädal aega samal kellaajal, kasutades sarnase pikkuse ja raskusastmega tekste.
  • Libilugemine. Leia vajalik teave, libistades pilgu kiiresti üle nimekirja või lehekülje, püüdes leida võtmesõnu või fraase, nt nagu telefoniraamatust nime otsides.
  • Skaneerimine. Libista pilk kiiresti üle peatüki, see aitab enne lugemist sellest ülevaate saada.
  • Tuumlausete leidmine. Tuumlauseid (nt lõikude algused) lugedes saad teksti sisust ülevaate, mis aitab seda sul juba enne põhjalikku lugemist mõista.
  • Teksti seostavate võtmesõnade kindlakstegemine. Sõnad nagu nt siiski, seega, seevastu, näiteks, peale selle, olulisem jne aitavad sul järgida autori loogikat (millal on tekstis põhjendused, vastulaused, näited jm).
  • Grammatiliselt seotud sõnarühmade, fraaside äratundmine. Harjuta end lugedes haarama korraga fraase, mitte üksikuid sõnu.
  • Kirjavahemärkide lugemine. Lugedes tõlgendad sa teksti komade ja punktide abil, mis aitavad sul loetut mõista.

Alateemad „Õppimine“, „Kirjalikud tööd“, „Eksamid ja nendeks valmistumine“ ning „Lõputööd ja lõpetamine“ ning artiklid „Kuidas olla edukas meeskonnaliige?“ ja „Meeskonnatöö ja meeskonnarollid“ on koostatud K. McMillani, J. Weyersi  raamatu „Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat“ (SA Archimedes, 2011) põhjal.