Kuidas võtta loengust maksimumi?

Loeng on üks põhilistest õppimisviisidest kõrgkoolis. Loengud võivad olla erinevad  mitte kõik loengud ei tähenda kuulamist ja konspekteerimist. Loengu eripära ja erinevate loenguformaatide tundmine aitab sul loengutes tõhusalt õppida.

 Mis iseloomustab loengut?

  • loeng kestab tavaliselt 2x45 minutit
  • loengu esitab oma ala spetsialist
  • loengu aluseks on tekst ja/või märkmed, mida õppejõud ette kannab
  • loengu eesmärk on anda teemast ülevaade ja pakkuda õppimiseks erinevaid vaatenurki
  • loeng suunab sind edasi õppima, et kujuneksid mitmekülgsed teadmised
  • loengu hindamine võib toimuda kas kohapeal või e-õppe vormis pärast loengut

Praktilised nõuanded loengus õppimiseks

  • Ole loengu suhtes positiivselt meelestatud ja avatud isegi kui sulle tundub, et oled seda teemat juba kunagi õppinud. Sel korral võivad eesmärgid ja sisu olla teise fookusega.
  • Valmistu keerukamateks loenguteks, lugedes eelnevalt avaldatud materjale.
  • Ära puudu loengutest! Loengu materjale on keeruline ja ajamahukas ise järele õppida ning kunagi ei ole õppejõu materjalis kirjas kõike, millest kohapeal räägitakse.
  • Kuula mõttega! See aitab sul konspekteerida ja räägitust paremini aru saada.
  • Pööra lisaks tekstile tähelepanu ka visuaalsele teabele, millega õppejõud räägitut illustreerib.
  • Märgi üles õppejõu antud viited allikatele, et hiljem konspekti täiendada.

Enne loengut

  • Selgita välja loengute toimumise ajad, kohad ning toimumiste arv, et teaksid oma aega planeerida.
  • Tee kindlaks loengu teema ja tutvu eelnevalt õpieesmärkide ja -väljunditega.
  • Püüa jõuda loengusse õigeaegselt ja kogu loengu aja aktiivselt kaasa töötada.

Loengu ajal

  • Koosta konspekt iga loengu kohta ja kirjuta sinna alati õppejõu nimi, teema ja kuupäev.
  • Tööta konspekteerimiseks välja oma lühendite süsteem.
  • Märgi ära kõik rõhutamist vajavad punktid, need võivad hindamisel kasuks tulla.
  • Kirjuta üles loengu ajal mainitud viited allikatele.

Pärast loengut

  • Veidi pärast loengut vaata konspekt üle ja tee kursusekaaslaste, interneti või õppejõu abil selgeks kõik arusaamatuks jäänud punktid.
  • Pärast loengut tuleb tegeleda lisamaterjali ja iseseisva tööga, et luua erinevate teemade ja teooriate vahelisi seoseid.
  • Püüa loengu sisu kokku viia õpieesmärkide ja -väljunditega.

Kui vajad tuge loengumaterjali paremaks omandamiseks (nt suuremas kirjas jaotusmaterjale või luba loengute lindistamiseks) pöördu õppejõu või erivajadusega üliõpilaste kontaktisiku poole. 

Mõned loenguformaadid

Traditsiooniline loeng Lühiloeng Interaktiivne loeng
  • 90-minutiline monoloog
  • loengu eesmärgid esitatakse loeteluna
  • lähenemisviis seletatakse lahti
  • sisu käsitletakse üksikasjalikult
  • põhipunktid võetakse kokku
  • 45-minutiline loeng
  • 5-minutiline paus tudengite omavaheliseks aruteluks
  • 40-minutiline loeng teema edasi arendamiseks
  • 30 minuti jooksul käsitletakse loengu sisu
  • 15 minutit iseseisvat tööd
  • 15 minutit arutelu
  • 30 minutit kokkuvõteteks ja rühmatöödeks
Enamik loenguid algab sissejuhatuse ja teemade tutvustamisega ning lõpeb kokkuvõttega peamistest küsimustest, faktidest, teooriatest ja protsessidest. Seega ei ole viisakas ega mõistlik loengusse hilineda või varem lahkuda – võid ilma jääda kõige olulisemast!

Vaata ka

Milles on hea konspekti saladus? 

Alateemad „Õppimine“, „Kirjalikud tööd“, „Eksamid ja nendeks valmistumine“ ning „Lõputööd ja lõpetamine“ ning artiklid „Kuidas olla edukas meeskonnaliige?“ ja „Meeskonnatöö ja meeskonnarollid“ on koostatud K. McMillani, J. Weyersi  raamatu „Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat“ (SA Archimedes, 2011) põhjal.