Kas mul on stress?

Stress ei ole alati halb. Optimaalne stress aitab sul ennast kokku võtta ja pingelistes olukordades toime tulla. Stressi kuhjumine võib aga põhjustada läbipõlemist. Seetõttu on oluline teada, mis stressi tekitab ja kuidas stress võib väljenduda.

Mis stressi tekitab?

Stressi saad ära tunda käitumuslike, vaimsete ja füüsiliste muutuste järgi, mida pikaajaline stress põhjustab. Stressi tekitajad ehk stressorid võivad olla nii välised kui sisemised.

Välised stressorid

  • füüsiline keskkond (lärm, vali muusika, kuumus, palju inimesi ühes ruumis jms)
  • sotsiaalsed suhted (agressiivsus ja alandamine, jõhker käitumine, usaldamatus, konfliktid, pereprobleemid jms)
  • organisatoorsed reeglid (tähtajad, eeskirjad)
  • olulised elusündmused (kooli sisseastumine või lõpetamine, töökoha otsimine, kolimine jms)
  • igapäevamured (arvutiprobleemid, auto ei käivitu, majanduslikud raskused jms)

Sisemised stressorid

  • elustiili valikud (vähene uneaeg, rohke suitsetamine ja alkoholitarbimine, ülekoormatud päevaplaan jms)
  • negatiivne sisekõne (keskendumine negatiivsele, enesekriitika, üleanalüüsimine jms)
  • mõttelõksud (kõikide asjade isiklikult võtmine, kõik-või-mitte-midagi mõtlemine, ette muretsemine, ebarealistlikud ootused, „peaksin“ mõtlemine jms)
  • isiksusejooned (perfektsionismi kaldumine, töönarkomaania jms)

Algul on sul piisavalt energiat, et stressoritega efektiivselt toime tulla. Kui stressorid püsivad, tekib teatud aja pärast väsimus, ärevus ning negatiivsed emotsioonid muutuvad üha häirivamaks. Hakkad kahtlema iseenda võimetes ja oskustes, negatiivse sisuga mõtted sagenevad, tekivad konfliktid. Järgneda võib depressioon ja läbipõlemine.

Stressi sümptomid

Pikaajalist stressi iseloomustavad järgmised vaimsed ja emotsionaalsed, käitumisega seotud ja/või füüsilised sümptomid:

Psühholoogilised sümptomid

  • ärevus ja muretsemine
  • keskendumis- ja otsustamisraskused
  • kontrollitunde puudumine (mõte, et asjad toimuvad ja sa ei saa sinna midagi parata)
  • meeleolumuutused: masendus, tigedus, kannatamatus, ärrituvus, rahutus, abitusetunne
  • seksuaalhuvi vähenemine
  • negatiivsed mõtted

Käitumuslikud sümptomid

  • muutused söögiisus – sööd liiga palju või liiga vähe
  • rohke alkoholi ja tubakatarbimine
  • rahutus
  • agressiivne ja vaenulik käitumine
  • intensiivsed emotsionaalsed reaktsioonid (nt karjud, puhked nutma)
  • muutused tööharjumustes
  • asjade edasilükkamine, tegevusetus või liigne rabelemine
  • hajameelsus, unustamine, keskendumisraskused

Füüsilised sümptomid

  • muutused söögiisus
  • unehäired
  • ebamäärased valuaistingud (peavalu, kõhuvalu, lihasvalu vms)
  • lihaspinge
  • väsimus
  • seksuaalfunktsioonihäired
  • mitmesugused haigused (peavalud, kaela- ja seljavalud, ainevahetushäired, haavandid, viiruslikud haigused)

Vaata

10 nippi stressiga toimetulekuks

Alateemad „Õppimine“, „Kirjalikud tööd“, „Eksamid ja nendeks valmistumine“ ning „Lõputööd ja lõpetamine“ ning artiklid „Kuidas olla edukas meeskonnaliige?“ ja „Meeskonnatöö ja meeskonnarollid“ on koostatud K. McMillani, J. Weyersi  raamatu „Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat“ (SA Archimedes, 2011) põhjal.